Muusikapäevast

Vaata juba toimunud Muusikapäevade kohta kokkuvõtlikku informatsiooni.

Ajaloost

Rahvusvahelise Muusikapäeva algatas 1975. aasta 1. oktoobril tollane Rahvusvahelise Muusikanõukogu president Yehudi Menuhin. Nimelt oli kuulsal viiuldajal soov luua ilus traditsioon, mis juhib tähelepanu muusika tähtsusele meie argielus. Idee kandis vilja ning kaasajal tähistatakse muusikapäeva maailmas aastakümneid.

Rahvusvahelise Muusikanõukogu liige, Eesti Muusikanõukogu, tähistas päeva esimest korda 2002. aastal. Just siis loodi muusikapreemiate statuut ja korraldati muusikapäeva puhul suurejooneline kontsert. Muusikapreemiaid kandis ilus mõte – tänada muusikuid ja muusikainstitutsioone, kes on panustanud eesti muusika arengusse. Alates 2008. aastast jagatakse muusikapäeval preemiaid koos Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitaliga, kes annab sel päeval välja ka oma aastapreemiad.

Eesti Muusikanõukogu annab preemiaid pikaajalise tegevuse eest vaid korra elus ning aastate vältel on selle saanud näiteks heliloojad Arvo Pärt, Veljo Tormis, Olav Ehala ja Rein Rannap. Interpretatsioonipreemiad on pälvinud näiteks Tallinna Kammerorkester ja NYYD Ensemble, dirigentidest Neeme ja Paavo Järvi, Tõnu Kaljuste, Eri Klas, Jüri Alperten, solistidest Tõnu Naissoo, Ivari Ilja, Aile Asszonyi, Peep Lassmann jpt. Väljapaistva tegevuse eest muusikaelus on tunnustuse saanud arhitektuuriakustik Linda Madalik, legendaarsed muusikaõpetajad Laine Leichter, Toomas Siitan, Jaan Ross, Endel Lippus, Tiia Järg jpt. Preemiate jagamist on toetanud eri ettevõtted ja inimesed, näiteks Merko Ehitus, Kaubamaja, Maarja ja Indrek Neivelt, Eesti Autorite Ühing, Eesti Interpreetide Liit jt. Eraldi väärib esile tõstmist ETV, kes teeb igal aastal muusikute tunnustamisest ja muusikapreemiate galast ülekande.

Muusikapäev kutsub märkama muusika rolli ja olulisust meie igapäevaelus. Seetõttu kasvas 2013. aastal üritus veelgi mastaapsemaks – sealt alates on lisaks õhtusele tseremooniale kõlanud 1. oktoobril elav muusika üle Eesti, Narvast Kihelkonnani, ja vahepeal väljaspoolgi, Londonist Berliini ja Washingtonini. Lisaks vahetule muusikaelamusele saavad muusikasõbrad sel päeval tutvuda ka muusikute endiga. Eesti Muusikanõukogu tänab kõiki muusikuid, koostööpartnereid ja toetajaid, tänu kellele saab Muusikapäev võimalikuks.

icon12

Creative Thinking

Creative thinking is the ability to consider something in a new way.

icon13

Skilled Team

We have a skilled team. Those who work through their own experience

icon14

Maximum Service

Maximum service has been in the creative industry for over 30 years.

Muusikapäev 2002-2009

Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat.

Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum dolore eu fugiat nulla pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum.

Muusikapäev 2002-2009

Eesti Muusikanõukogu asus Rahvusvahelist Muusikapäeva suurejooneliselt tähistama 2002. aastal. Nimelt jagati just sel aastal esmakordselt Estonia kontserdisaalis ERSO kontserdil muusikapreemiaid. Esimese marsiliku ja rahvusromantilise pidukontserdi saatel ulatati auhind eesti muusikat ja interpreete nii kodu kui ka välismaale vahendanud raadiojaamale, kes aga muusikapäeva tähistamiseks kuulajate soove sel päeval eetrisse lasi. Preemiaga tunnustati nii tookord kui ka edaspidi muusikuid või muusikainstitutsioone, kelle tegevus on kaasa aidanud eesti muusika arengule. Preemiaid jagati heliloomingu, interpretatsiooni või muusikaelule olulise tegevuse eest.

Muusikapreemiatega tõsteti fookusesse Eesti muusika mitmekesisus, samamoodi vajadus sellele rohkem tähelepanu pöörata, nagu ütles tabavalt tollane Eesti Muusikanõukogu president Peep Lassmann: „Eesti võib olla uhke oma muusika ja muusikute taseme ja nende rahvusvahelise edu üle. Noorte muusikute võidud rahvusvahelistel konkurssidel, olulised rahvusvahelised tellimused meie heliloojatele ja sellega kaasnev tunnustus, meie dirigentide võidukäik maailma orkestrite ees, aga ka eesti muusikaklassika jätkuv levik maailmas on selle näiteks. Ometi võiks väärtmuusika ja loovmuusikute positsioon Eesti ühiskonnas olla märksa kaalukam.“

Muusikapäeva preemiate jagamisel arvestati alati meie muusikaelu mitmekesisusega. Nii kuulusid 2002.–2009. aasta premeeritavate hulka klassikalise muusika edendajad nagu Ivari Ilja, Irina Zahharenkova või Ester Mägi. Ent sama kõrgelt hinnati nüüdismuusika heliloojaid, näiteks Erkki-Sven Tüüri, Helena Tulvet või Toivo Tulevit. Samamoodi ei jäänud tähelepanuta jazz’i- ja popihõnguline helilooming ja nii sai preemia näiteks Olav Ehala.

2008. aastal ühendas muusikanõukogu oma jõud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitaliga, et tunnustada muusikapäeval meie muusikuid ja institutsioone veelgi suurejoonelisemalt. Kui helikunsti sihtkapitali aastapreemiad tõstavad valgusvihku käesoleva hooaja silmapaistvaid muusikuid, siis Eesti Muusikanõukogu tunnustab muusikuid kogu senise panuse eest muusikaellu. Niiviisi teineteist preemiatega täiendades kujuneb 1. oktoobrist suur valdkondlik suur pidupäev. Muusikanõukogu preemia meene on kunstnikutöö, mida eri aastatel on loonud erinevad kunstnikud.

Eesti Muusikanõukogu 2002.–2009. aasta laureaadid

2002
Klassikaraadiole muusikaelu aktiivse kajastamise eest, heliloojate ja interpreetide tutvustamise ning propageerimise eest kodu- ja välismaal.

2003
Heliloomingu preemia Erkki-Sven Tüürile erakordse panuse eest eesti muusikakultuuri teadvustamisel maailmas.
Interpretatsiooni preemia Andres Mustonenile ja ansamblile Hortus Musicus pikaajalise sihipärase ja tulemusliku loomingulise tegevuse eest.
Muusikaelu preemia Valter Ojakäärule suure panuse eest eesti džässmuusika arengusse.

2004
Heliloomingu preemia Helena Tulvele väljapaistva panuse eest eesti nüüdismuusikasse.
Interpretatsiooni preemia Irina Zahharenkovale kontserttegevuse ja eduka esinemise eest rahvusvahelistel konkurssidel.
Muusikaelu preemia muusikaharidust arendanud Endel Lippusele.

2005
Heliloomingupreemia Olav Ehalale põlvkondi, maitseid ja südameid ühendava heliloomingu eest.
Interpretatsioonipreemia Arvo Leiburile ERSO kõlapildi kujundamise ja silmapaistva solistitegevuse eest.

2006
Heliloomingu preemia Toivo Tulevile väljapaistvate heliteoste loomise eest.
Interpretatsiooni preemia Ivari Iljale silmapaistva rahvusvahelise kontserttegevuse ja tulemusrikka pedagoogitöö eest.
Muusikaelu preemia Andres Uibole 20 aasta pikkuse töö eest rahvusvahelise orelifestivali juhtimisel ja teiste oluliste muusikaürituste korraldamise eest.

2007
Heliloomingu preemia Tõnu Kõrvitsale värvika panuse eest eesti orkestrimuusikasse.
Interpretatsiooni preemia Aile Asszonyile vokaalse meisterlikkuse ja säravate rollide eest.
Muusikaelu preemia Jaan Rossile epohhi loovate muusikaraamatute ja eesti muusikateaduse viimise eest rahvusvahelisele areenile.

2008
Heliloomingu preemia Ester Mägile.
Interpretatsiooni preemia NYYD Ensemble’ile Eesti ja maailma nüüdismuusika kuuldavaks ja kuulatavaks tegemise eest.
Muusikaelu preemia Toomas Siitanile vanamuusikaalase tegevuse eest nii pedagoogi, teadlase kui ka interpreedina.

2009
Heliloomingu preemia Veljo Tormisele uue hingamise andmise eest eesti ja sugulasrahvaste pärimusele.
Interpretatsiooni preemia Erki Klasile aastakümnete pikkuse väljapaistva dirigenditegevuse eest.
Muusikaelu preemia Laine Leichterile tšellistide koolkonna eestvedamise eest.

Muusikapäev 2010-2012

Eesti Muusikapreemiad käisid ühiskondlike arengutega ühte jalga. Nii toimus 2010. aastal oluline murrang. Sajandivahetusel oli fookus sellel, et meie oma inimesed teadvustaksid eesti muusikute saavutusi rahvusvahelisel areenil. Aastal 2010 astus muusikapäev suure sammu rahvale lähemale, valides Estonia kontserdisaali asemel pidukontserdi asukohaks Tallinna Muusikakeskkooli. Sealt edasi võeti vastu väljakutse korraldadagi muusikapäeva tseremooniat eri paigus, teiste hulgas sellistes, kus muusika tavapäraselt ei kõla. Sama palju väljendasid muusikud saalivalikuga unistust, et neil oleks oma maja kesklinnas ühes moodsate õppe- ja kontserdielu tingimustega.

Kuigi preemiatega tunnustati juba kogenud muusikuid, osutasid tegijad kohavalikuga ühtlasi sümboolselt, kui oluline on muusika noortele ja kui tähtsad on noored muusikas. Ka laval olid noored muusikud – Tallinna Muusikakeskkooli kammerorkester. Neid juhatas Eri Klas, õhtu lavastas Timo Steiner ning seda juhatasid dirigent Aarne Saluveer ja TMKK vilistlane, armastatud rokkbändi Blacky solist Lea Liitmaa.

Sarnaselt eri põlvkondi ja muusikastiile kokku tuues jätkati edaspidigi, laienes ka esinejate ring. Näiteks aasta hiljem, 2011. aastal olid Estonia kontserdisaalis Tallinna Kammerorkestri kõrval laval noored Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Esines EMTA koor, keda dirigeeris õhtu kunstiline juht Tõnu Kaljuste. Eva Klemetsi ja Mari Abeli juhitud tseremoonia oli ühtaegu pühalik, mänguline ja liigutav. Samal aastal toimusid meie muusikanõukogu kaaskorraldusel Maailma Muusikafoorum ja Rahvusvahelise Muusikanõukogu suurkogu ning delegaadid osalesid samuti muusikapäeva pidusündmusel.

Vaprast muusikalisest vaimust kantuna jätkati ka 2012. aastal. Siis musitseerisid Tallinna Kammerorkestri kõrval teatris NO99 uue muusika kollektiiv Ansambel U:, jazzband VindPower, poplaulja Iris Vesik ja hääleimpro eest tunnustatud Anne-Liis Poll. Eva Klemetsi ja Eero Epneri lavastatud õhtut juhtisid Mirtel Pohla ja Tarmo Tiisler. Nad rõhutasid sõnavõttudes, kuidas muusika ja kultuur ei saa alluda turureeglitele, vaid olulised on armastus helide vastu ja valmidus kõnelda publikuga, kes sel hetkel saalis istub.

Eesti Muusikanõukogu 2010.–2012. aasta laureaadid

2010
Heliloomingu preemia Eino Tambergile inimliku ja õnnestava muusika eest.
Interpretatsiooni preemia Tõnu Kaljustele jõulise interpreeditegevuse eest Eestis ja maailmas.
Muusikaelu preemia Anne Ermile jazz’i pika kaare eest.

2011
Heliloomingupreemia René Eesperele sisendusjõulise rahvuslikke, kultuurilisi ja inimlikke põhiväärtusi kandva loomingu eest.
Interpretatsiooni preemia Tõnu Naissoole panuse eest eesti jazz’i.
Muusikaelu preemia Ants Saluraidile Eesti klaverite hoidmise eest.

2012
Heliloomingupreemia Arvo Pärdile.
Interpretatsioonipreemia Neeme Järvile.
Muusikaelu preemia Marje Lohuarule.

Muusikapäev 2013– 2021

„Innustan iga küla ja linna, iga kanti ja tervet riiki korraldama erinevaid muusikalisi manifeste. Soovin, et tegu poleks vaid iga ajalooperioodi ja kaasaegse muusika kontsertide ja muusikaülekannetega, vaid et muusikud looksid muusikat ka spontaanselt tänavail: lauljad, koorikooslused, džässmuusikud, aga ka klassikud,“ ütles viiuldaja Yehudi Menuhin Rahvusvahelisel Muusikapäeval. Nii soovis kuulus muusik demokratiseerida ligipääsu muusikale – et see ei sõltuks vaid kopsakast rahakotist, mis avab kontserdisaali rasked uksed.

Sellest kontseptsioonist haaras kinni Eesti Muusikanõukogu ning 2013. aastal oli aeg küps, et viia muusika veelgi laiemate massideni – ja kõige erinevamatesse ühiskonnakihtidesse. Kuna kaasajal tegi võidukäiku internet, muutus eriti aktuaalseks, kuidas pakkuda inimestele vahetut muusikaelamust. Nii leiutaski muusikanõukogu viisi, kuidas teha muusika, ka klassikaline, massidele ligipääsetavaks.

Nii toodi muusika 1. oktoobril kontserdisaalist välja otse inimeste juurde. Aastaid korraldati sageli üle saja tasuta kontserdi, tipphetkel 235, ning lisaks kontserdisaalidele ka ebatavalisis paigus. Muusikud külastasid rehabilitatsioonikeskusi ning bussi- ja lennujaamu, maavalitsusi ja tänavnurki, lihakombinaate ja lasteaedu. Erilises fookuses olid transpordivahendid. Näiteks esinesid 2015. aasta Amsterdami lennul tenor Oliver Kuusik ja torupillimängija Sandra Sillamaa. Aasta varem mängisid Maarja Helen Oserov ja Anete Ainsaar Hiiumaa parvlaeval viiulit. Ja loomulikult toimus mitmeid trammikontserte, mis rõõmustasid uniseid tööle- ja koolisõitjaid. Ka muusikapreemiate gala läbiviimiseks leiti ebatraditsioonilisi kohti. Nii on muusikuid tunnustatud näiteks KUMU kunstimuuseumis, Tallinn Lennujaamas ja Škoda jäähallis.

Muusikapäeval korraldati alati ka eriprogramme. Muusika ja teaduse eriprogrammis avastati näiteks muusika ja matemaatika seoseid, pandi robotid laulma ja korraldati akustikateatrit. Muusika ja filmi programmis kohtusid noortega armastatud heliloojad Olav Ehala ja Ülo Krigul. Muusika ja maitse käigus kutsuti inimesi märkama taustamuusikat söögikohtades ning andma hinnangut, kas muusikavalik toetab maitseelamust või mitte. Rahvas kohtus ka nüüdismuusika heliloojatega, kes avasid muusika sündimise telgitaguseid. 2017. aastal pakkus Kloostri Aidas maitsvat sööki ja ebatavalisi kõlapilte Tatjana Kozlova-Johannes, Orissaare kultuurimajas vestles huvilistega Pärt Uusberg. Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval korraldati aga eriprogramm „Igal lapsel oma pill“. Seal osalesid muusikakoolide õpilased, juhtides tähelepanu sellele, kui väga vajavad muusikakoolide õppurid häid instrumente.

Kuigi Muusikapäeva fookus on läbi aastate olnud klassikalisel muusikal, esinesid sel päeval külg-külje kõrval klassikutega pärismuusikud ning pop- ja džässmuusikud. Ja klassikagi, mis tol päeval kõlas, oli ääretult mitmekülgne, alustades barokist ja lõpetades kaasajaga. Muusikapäev oli ka muusikute endi suhtes demokraatlik – ühtemoodi astusid publiku ette nii tippinterpreedid kui ka noored muusikud, st muusikakoolide õpilased, aga ka näiteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Muusikakooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppurid. Just nemad näitasid noortele, et muusiku elukutse on üks väärt kutse, õpetades muusikuametit väärtustama juba maast madalast.

Ent Eesti muusika ei ela vaid Eestis, ei ole seda kunagi teinud. Juba 19. sajandil käisid meie muusikud piiri taga õppimas ja töötamas ning mitmed olulised muusikud lahkusid Eestist sõja-aastail. Seetõttu käivitati 2016. aastal välisprogramm, mille käigus viidi eesti muusikat välismaale, ning tippmuusikud esinesid suurlinnades ja soliidsetes saalides New Yorgist Londonini ja Washingtonist Berliinini.

Samamoodi jätkusid muusikapreemiate tseremooniad, kusjuures igal aastal otsiti preemiaetenduse lavastuses uus ja põnev nurk. Näiteks 2013. aastal lavastas Hardi Volmer tseremoonia orkestriproovi võtmes, näidates muusikute argipäeva, mis on muidu publiku eest varjus.

Eesti Muusikanõukogu 2013.–2021. aasta laureaadid

2013
Heliloomingupreemia Sven Grünbergile.
Interpretatsioonipreemia Tallinna Kammerorkestrile.
Muusikaelu preemia Tiia Järgile.

2014
Heliloomingupreemia Rein Rannapile.
Interpretatsioonipreemia Jüri Alpertenile.
Muusikaelu preemia Vardo Rumessenile.

2015
Heliloomingupreemia Anti Margustele.
Interpretatsioonipreemia Tallinna Klaveriduole koosseisus Nata-Ly Sakkos ja Toivo Peäske.
Muusikaelu preemia Linda Madalikule.

2016
Heliloomingupreemia Ülo Krigulile särava ja žanriliselt mitmekülgse loomingu eest.
Interpretatsioonipreemia Vello Pähnale kaaluka panuse eest rahvusooperi kunstilisse arengusse.
Muusikaelu preemia Tiina Mattisenile pikaajalise panuse eest muusikakultuuri mõtestamisel ja jäädvustamisel.

2017
Heliloomingupreemia Jüri Reinverele globaalse haardega heliloomingu eest.
Interpretatsioonipreemia Paavo Järvile tippdirigendina eesti muusika maailmakaardil hoidmise eest.
Muusikaelu preemia Evi Arujärvele hindamatu panuse eest eesti nüüdismuusika mõtestamisel.

2018
Heliloomingupreemia Märt-Matis Lillele olulise panuse eest eesti heliloomingusse.
Interpretatsioonipreemia eesti jazz’i suurkujule Lembit Saarsalule.
Muusikaelu preemia Madis Kolgile sisulise panuse eest kontsertkorraldusse.

2019
Heliloomingupreemia Timo Steinerile piire laiendava loomingu eest.
Interpretatsioonipreemia klarnetikunstnikule Toomas Vavilovile.
Muusikaelu preemia Aare Tammesalule missioonitundega kontserdielu rikastamise eest.

2020
Heliloomingupreemia Urmas Sisaskile omanäolise, kõiksusest inspireeritud loomingu eest.
Interpretatsioonipreemia Peep Lassmannile kaaluka panuse eest eesti pianismi arengusse.
Preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest –
Muusikaelu preemia Kadri Leivategijale missioonitundelise ja eesmärgipärase tegevuse eest muusikaelu ja -hariduse edendamisel.

2021
Heliloomingupreemia Peeter Vähile.
Interpretatsioonipreemia Arvo Volmerile.
Muusikaelu preemia Hirvo Survale.

Muusikapäev alates 2022

Aastal 2022 oli aeg muudatusteks taas küps. Esimesed seemned külvati selleks mulda 2016. aastal, mil startis muusikapäeva kõrvalprogramm „Kõlame kaasa“ ja mille raames said kõik Muusikapäeva tähistajad kontsertide korraldamisel kaasa lüüa. Ent samamoodi andis muudatusteks põhjuse maailma laastav viirus COVID-19 ja sellega kaasnenud piirangud. Nii andiski Eesti Muusikanõukogu tubli toimkond teatepulga edasi rahvale ning viimastel aastatel ongi inimesed ise kontserte korraldanud. Eesti eri otstes asuvate muusikute ja kontsertkorraldajate ühine panus liidab inimesi sel päeval, nii et programmis leidub kõigile midagi. Ja programm on tihe, näiteks 2023. aastal said kuulajad osa 57 avalikust muusikasündmusest. Ja õhtul, kui üritused tehtud, saab rahvas rõõmustada kontserdisaalis või televiisori ees suurepärase muusika üle, elades kaasa uutele muusikapreemiate laureaatidele.

Muusikapäev ei ole olnud ainult pidupäev. Aastaid osutati preemiate tseremooniaga meie muusikaelu valupunktidele. Näiteks rõhutati ebastandardsete kontserdipaikadega, et meie muusikutel napib häid kontserdisaale. Õnneks on tänaseks olukord paranenud ning Eesti on saanud mitme olulise kontserdisaali võrra rikkamaks. Nii ongi tseremooniat korraldatud näiteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, samuti Viimsi Artiumis.

Eesti Muusikanõukogu 2022.–2023. aasta laureaadid

2022
Heliloomingupreemia preemia Tõnis Kaumannile viljaka, ereda teatraalsuse ning huumorit ja eri stiile ühendava loomingu eest kammermuusikast ooperini.
Interpretatsioonipreemia klaveriduole koosseisus Kai Ratassepp ja Mati Mikalai sihipärase ja kunstiliselt kõrgetasemelise loomingulise tegevuse eest.
Muusikaelu preemia jazzmuusik Villu Veskile enam kui 25 aasta kestel põnevate ideede genereerimise ja elluviimise ning Juu Jääb festivali korraldamise eest.

2023
Heliloomingupreemia Tauno Aintsile mitmekülgse ja eri žanre ühendava heliloomingu eest.
Interpretatsioonipreemia Ain Angerile eesti laulukunsti väärika esindamise eest maailma ooperi- ja kontserdilavadel.
Muusikaelu preemia Karmel Killandile kauaaegse eesti muusikaelu missioonitundliku kajastamise eest televisioonis.