„Innustan iga küla ja linna, iga kanti ja tervet riiki korraldama erinevaid muusikalisi manifeste. Soovin, et tegu poleks vaid iga ajalooperioodi ja kaasaegse muusika kontsertide ja muusikaülekannetega, vaid et muusikud looksid muusikat ka spontaanselt tänavail: lauljad, koorikooslused, džässmuusikud, aga ka klassikud,“ ütles viiuldaja Yehudi Menuhin Rahvusvahelisel Muusikapäeval. Nii soovis kuulus muusik demokratiseerida ligipääsu muusikale – et see ei sõltuks vaid kopsakast rahakotist, mis avab kontserdisaali rasked uksed.

Sellest kontseptsioonist haaras kinni Eesti Muusikanõukogu ning 2013. aastal oli aeg küps, et viia muusika veelgi laiemate massideni – ja kõige erinevamatesse ühiskonnakihtidesse. Kuna kaasajal tegi võidukäiku internet, muutus eriti aktuaalseks, kuidas pakkuda inimestele vahetut muusikaelamust. Nii leiutaski muusikanõukogu viisi, kuidas teha muusika, ka klassikaline, massidele ligipääsetavaks.

Nii toodi muusika 1. oktoobril kontserdisaalist välja otse inimeste juurde. Aastaid korraldati sageli üle saja tasuta kontserdi, tipphetkel 235, ning lisaks kontserdisaalidele ka ebatavalisis paigus. Muusikud külastasid rehabilitatsioonikeskusi ning bussi- ja lennujaamu, maavalitsusi ja tänavnurki, lihakombinaate ja lasteaedu. Erilises fookuses olid transpordivahendid. Näiteks esinesid 2015. aasta Amsterdami lennul tenor Oliver Kuusik ja torupillimängija Sandra Sillamaa. Aasta varem mängisid Maarja Helen Oserov ja Anete Ainsaar Hiiumaa parvlaeval viiulit. Ja loomulikult toimus mitmeid trammikontserte, mis rõõmustasid uniseid tööle- ja koolisõitjaid. Ka muusikapreemiate gala läbiviimiseks leiti ebatraditsioonilisi kohti. Nii on muusikuid tunnustatud näiteks KUMU kunstimuuseumis, Tallinn Lennujaamas ja Škoda jäähallis.

Muusikapäeval korraldati alati ka eriprogramme. Muusika ja teaduse eriprogrammis avastati näiteks muusika ja matemaatika seoseid, pandi robotid laulma ja korraldati akustikateatrit. Muusika ja filmi programmis kohtusid noortega armastatud heliloojad Olav Ehala ja Ülo Krigul. Muusika ja maitse käigus kutsuti inimesi märkama taustamuusikat söögikohtades ning andma hinnangut, kas muusikavalik toetab maitseelamust või mitte. Rahvas kohtus ka nüüdismuusika heliloojatega, kes avasid muusika sündimise telgitaguseid. 2017. aastal pakkus Kloostri Aidas maitsvat sööki ja ebatavalisi kõlapilte Tatjana Kozlova-Johannes, Orissaare kultuurimajas vestles huvilistega Pärt Uusberg. Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval korraldati aga eriprogramm „Igal lapsel oma pill“. Seal osalesid muusikakoolide õpilased, juhtides tähelepanu sellele, kui väga vajavad muusikakoolide õppurid häid instrumente.

Kuigi Muusikapäeva fookus on läbi aastate olnud klassikalisel muusikal, esinesid sel päeval külg-külje kõrval klassikutega pärismuusikud ning pop- ja džässmuusikud. Ja klassikagi, mis tol päeval kõlas, oli ääretult mitmekülgne, alustades barokist ja lõpetades kaasajaga. Muusikapäev oli ka muusikute endi suhtes demokraatlik – ühtemoodi astusid publiku ette nii tippinterpreedid kui ka noored muusikud, st muusikakoolide õpilased, aga ka näiteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Muusikakooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppurid. Just nemad näitasid noortele, et muusiku elukutse on üks väärt kutse, õpetades muusikuametit väärtustama juba maast madalast.

Ent Eesti muusika ei ela vaid Eestis, ei ole seda kunagi teinud. Juba 19. sajandil käisid meie muusikud piiri taga õppimas ja töötamas ning mitmed olulised muusikud lahkusid Eestist sõja-aastail. Seetõttu käivitati 2016. aastal välisprogramm, mille käigus viidi eesti muusikat välismaale, ning tippmuusikud esinesid suurlinnades ja soliidsetes saalides New Yorgist Londonini ja Washingtonist Berliinini.

Samamoodi jätkusid muusikapreemiate tseremooniad, kusjuures igal aastal otsiti preemiaetenduse lavastuses uus ja põnev nurk. Näiteks 2013. aastal lavastas Hardi Volmer tseremoonia orkestriproovi võtmes, näidates muusikute argipäeva, mis on muidu publiku eest varjus.